Prügistajate välimääraja


Täna korjasin koos teiste aktiivsete ja tublide ihastelastega metsa alt prahti kokku ja kuna ilm oli ilus, aega palju ja tuju hea, siis lasin korjamise ajal mõttel lennata. Nii sündiski see tagasihoidlik följeton.
Kalle Pilt Ihaste Seltsist.
 
Prügistajate välimääraja
 
Kõige suuremaks prügistajate grupiks on ilmselgelt õllepudelisõbrad, kes on joonud õlut erinevates kohtades. Nende tunnuseks on alati laialiloobitud pudelid, mõned jõukamad õllepudelisõbrad lisavad pudelitele veel ka vorstikeste või lihalõikude pakendeid ning eriti bravuurikad isendid löövad pudelid väiksesteks tükkideks, et kilde ikka mitu oleks. Pudelikaelad osutasid tihti vastupanu ja ei purune, kuid eks  arenguruumi veel on.
 
Õllesõpradele sekundeerivad sarisuitsetajad, kes metsa värske õhu mõju tasakaalustavad suitsetamisega. Suitsupakid lendavad laias kaares aga metsa alla, sest miks peaks metsakeskkonna tervis parem olema kui sarisuitsetaja oma. Öeldakse ju, et metsad on maa kopsud, las kannatavad metsad samamoodi nagu suitsetaja kopsud. Eriti halvasti mõjuvad metsaalusele suitsupakikiled ... need tuleb sarisuitsetaja poolt kindlasti põõsasse visata. Ja konid, ega neidki või sarisuitsetaja prügikasti panna, poetab need niisama tasakesi metsarajale.
 
Viinaninad on õllepudelisõpradega sarnane grupp, erinevuseks vaid see, et pudel, mis metsa alla jäetakse on enamasti läbipaistev ja viina sildiga. Viinaninade järelkasv, siidripurgitajad ja veinipunnid, õpivad ametit ja proovivad oma purgid ja punnid võimalikult laiale metsaalusele laotada. Kindlasti saavad ka neist varsti väärilised viinaninad, kes väärikalt oma pudeleid metsaalusele maha panevad.
 
Huvitav grupp prügistajaid on kaevurid. Nende loogika ütleb, et mida pole näha, seda pole olemaski. Nad panevad prügi kilekotti ja kaevavad selle siis salaja metsa all pinnasesse. Vahepeal panevad veel sammalt ka peale, et oleks nagu päris. Kaevurid võivad vabalt maasse kaevata kotitäie klaasitükke, vana jalatsipaari või siis kodusest remondist järele jäänud plaaditükid. Ega nende jaoks polegi oluline, mida maa alla matta, oluline on, et saaks võimalikult palju ja võimalikult sügavale.
 
Pisike aga oluline grupp on janused plastikusõbrad. Need inimesed on oma tervise nimel metsa tervist nõus pandiks tooma. Ei saa ju janusse jääda, kui jooksmine või jalutamine ette võetud. Tühjad plastpudelid aga on tülinaks ja need saab lihtsalt metsa alla visata. Mets kannatab kõike. Jooksjad on paremad viskajad ja nende pudelid lendavad kaugemale metsa alla, kõndijad aga panevad plastpudelid sinnasamma puu või põõsa alla. Eriti kõvad janused plastikusõbrad aga leiavad oma taarale mõne süvendi, näiteks kaeviku või kraavi ja lennutavad pudelid otse sinna.
 
Vahepeal võib metsa alla juhtuda ka mõni nüritorujüri, kes torutangid (fotol) oskuslikult maa sisse püsti lööb. Selline mälestusmärk on austusavaldus nüritorujüridele. Veel võivad nad oma mälestusmärke püstitada keraamiliste plaatide jäänustest või siis silikonituubidest. Maitse küsimus, tähtis on see, et mälestusmärk oleks eriline ja kauakestev. Et iga metsa all liikuja näeks nende oskustööd.
 
Tavalised kilekotiloopijad on aga ülemaailmselt tuntud grupp. Neid leidub nii metsas, merel kui põllul. Huvitaval kombel on linnades tavalisi kilekotiloopijaid rohkem ... ju siis on linnas nende kasvulava oluliselt parem kui maapiirkondades. Ja eks kilekotte ole ka linnas rohkem. Tavalised kilekotiloopijad on juba nii levinud, et ka lähedal olevad prügikastid ei lase neid oma tegevuses häirida.
 
Eks neid gruppe ole veelgi, kuid Ihaste metsa all kõiki ei esine või on esindatus äramärkimiseks liiga vähene. Prügistajate antagonistid on prügikorjajad, kes sageli oma vabast ajast tulevad prügistajate hiilgeteoseid likvideerima. Eriti ohtlikud on prügistajatele noored prügikorjajad, sest lisaks nende tegevusele prügi korjamisel, on oht, et neist ei saa kunagi häid prügistajaid. Kuid olelusvõitlus on karm ja eks lõpuks ole näha, kes peale jääb. Hindajateks on kõik, kellel Ihaste metsa asja on.
 


Kommentaarid